Vincent van Gogh "Mandliõied"

Vincent van Gogh "Mandliõied"

Joonis 1. Tükike Vincent van Gogh'd mu telefonil

Sellel suvel juhtusin külastama Amsterdami, kus mõned aastad tagasi olles ei jõudnud ajanappuse tõttu Van Goghi muuseumisse, seega pidin seekord seal kindlasti ära käima. Muuseumis oli tohutult palju teoseid, kuid eredalt jäi mulle meelde "Mandliõied," mis asub tolle muuseumi viimasel korrusel. Valisingi antud maali, sest olen seda enda silmaga näinud ning soovisin selle kohta rohkem uurida. Samuti ehib minu telefoni kate, millel on Vincent can Gogh "Mandliõied" (vt joonis 1). Antud teos on positiivne ning sümboliseerib minu meelest õrnust, millele viitavad alles tärkavad mandliõied.

Vincent van Gogh on kindlasti väga põneva elulooga persoon. Augusti lõpus juhtus Van Goghi muuseumis olema ka näitus, mis keskendus Vincenti eluloole. Põhjus, miks me Vincenti eluloost nii palju teame, on säilinud kirjavahetus tema lähima sõbra, venna Theoga. Näitus oli tehtud ajateljena, kus peal jooksid väljavõtted tähtsamatest kirjadest ning teosed, mida ta teatud eluperioodil oli maalinud. Kuigi tema elu oli üpris kurva kõlaga: vaimuhaigus, väike usk endasse, elamine oma venna kulul jne, siis "Mandliõied" sümboliseerivad ka positiivsemat ellusuhtumist.

Oma 1888. aasta kirjas vennale kirjaldab Vincent: "Mulle tundub, et meil ei ole võimalik õppida jaapani kunsti ilma, et muutuksime õnnelikumaks ja rõõmsamaks. See suunab meid tagasi looduse juurde." Just Jaapanist ning selle kunstist on van Gogh ammutanud palju inspiratsiooni ning seda ka teose "Mandliõied" maalimisel. Jaapani kunstnikud jätsid tihti teose tagaplaani tühjaks, samas esiplaanil asuvad teosed olid suured. Veel ei ole teosel näha horisonti ning tekib tunne, et terve objekt ei ole maalile ära mahtunud, mis on samuti omane jaapani kunstile kui ka "Mandliõitele." 1888. aastal kirjutatud kirjas mainib Vincent, et samaväärne Jaapaniga võiks ehk olla Lõuna-Prantsusmaa, kuhu ta oma sammud seadis. Ta uskus, et kunstnik peab elama primitiivsemas kohas, et leida värve, millel oleks rohkem elu. Lõuna-Prantsusmaal lootis van Gogh luua kunstnike kogukonna, mis sarnaneks munkade kogukonnale. Lõpuks liitus temaga vaid Gauguin, kes pärast mõne kuu möödumist lahkus Vincenti juurest erimeelsuste tõttu. (Vangoghmuseum.nl, 2016)

Joonis 2. Vincent van Gogh "Päevalilled"

Allikas: Vikipeedia, 2016

Teos on maalitud Prantsusmaal 1890 aastal, veidi enne Vincent van Goghi surma. Olles kuulnud, et tema vend Theo on saanud poja, hakkas maalima teost, mis sobiks vanemate voodi ning lapse hälliga samasse tuppa. Ka varasemalt on Vincent maalinud taimi, lilli, oksi natüürmordina. Näiteks 1888. aastal maalitud üks versioon päevalilledest. (vt joonis 2.) Kuid "Mandliõied" on maalitud sootuks erinevalt, nimelt seekord ei saa kindel olla, kas tegu on oksadega, mis on ikka puu otsas või on nad ehk lõigatud ja vaasi pandud.(Wanderingmist.com, 2016) See on väga ebatavaline lähenemine van Gogh poolt. Mandliõied sümbliseerivad kunstnikule uuestisündi. Õide puhkemas taimed viitavad kevadele ning uue elu algusele. Seega oli tema jaoks tegu ideaalse kingiga lapse sünni puhul. Kuuldes oma vennalapse sünnist, soovis ta neile Pariisi külla sõita. Kuigi ta teadvustas, et tal on hakanud just parem ning reis suurde linna võib talle ja tema vaimuhaigusele jälle koormavalt mõjuda, lootis ta, et aeg, mille ta oli varasemalt haiglas veetnud, aitab tal oma eluga edasi minna. Samuti ta oli ka kirjades viidanud, et pärast viimast haiglas olekut on ta tunne palju parem. 1890. aasta mais sõitiski ta Pariisi oma perele külla ning võttis ka antud maali endaga kaasa. Kahjuks näitas tema vaimne tervis jällegi halvenemise märke ning ta suri vaid kolm kuud hiljem, 1890. aasta suvel.

Teosel on kujutatud õide puhkemas mandlivõrseid: osad õied on avanenud, osad alles avanemas. See sümboliseerib millegi uue algust. Kuna mandlitaim on omane ka Vahemere maadele ning mandlitest valmistatakse martsipani, siis sümboliseerib see teos ka mulle soojust, magusust ning üldist õnnetunnet. Maalil on hele koloriit ning sinine foon. Kuigi terve taust on maalitud külmas toonis, siis mandliõied on roosakad, mis annab soojema mulje. Jooned on kontrastsed: näiteks okstel on näha, kuidas need on musta piirjoonega eraldatud taustast. Mandlitaim asub teose esiplaanil ning kasutatud on lühikesi pintslitõmbeid. Jooniselt 3 on neid hästi näha suurimalt oksalt, kuhu on lisatud sinist värvi, kuid tegelikult on terve maali maalimisel kasutatud van Goghile omaseid lühikesi pintslitõmbeid ning hoolega silmitsedes võib neid näha ka antud fotolt. Maali pind on krobeline (Silmitsedes maali alumist paremat osa on näha koht, kus sinist on lisatud palju palksemalt, võrreldes ümbritseva alaga). Teosel on vaba rütm: seda teost maalides soovis ta pääseda liigsest analüüsimisest ning maalis seda spontaansemalt, liigselt mõtlemata. Sellepärast pole märgata ka sümmeetriat. Tegu on õlimaaliga.

Joonis 3. Vincent van Gogh "Mandliõied"

Allikas: Van Gough muuseumi kodulehekülg

Vincent van Gogh oli Hollandist pärit postimpressionist. Ta tegutses samal ajal Toulouse-Lautreci ning Emilie Bernardiga, kellga ta kohtus Fernard Cormoni stuudios Van Goghd peetakse moodsa kunsti eelkäijaks: näiteks sai temast inspiratisooni Matisse (Vangoghmuseum.nl, 2016). Pärast Vincenti surma tegeles tema maalide levitamisega vend Theo. Kuid ka tema suri vaid 6 kuud pärast oma venda. Edasi võttis asja käsile Theo lesk, kes pühendas enda järgneva elu Vincent van Goghi teoste levitamisele ning tutvustamisele. Pärast Johanna van Gogh-Bongeri surma tegeles teoste levitamisega edasi tema poeg (See sama, kellele on maalitud mandliõied). tema võttis laenu, et panna aluse Vincent van Goghi sihtasutusele, millest kasvas välja van Gogh muuseum, kus asub täna väga palju Vincent van Goghi teoseid. (NGA, 2016)

Kasutatud materjalid:

Vangoghmuseum.nl. (2016). Inspiration from Japan. Loetud, https://www.vangoghmuseum.nl/en/stories/inspiration-from-japan#1, 30.10.2016

Vikipeedia (2016). Sunflowers (Van Gogh series). Loetud: https://en.wikipedia.org/wiki/Sunflowers_(Van_Gogh_series)#/media/File:Vincent_Willem_van_Gogh_127.jpg, 30.10.2016

Wanderingmist.com. (2016). Almond Blossoms Painting by Vincent Van Gogh - A Rare Desolate Bloom, Frozen in Time. Loetud: http://wanderingmist.com/inspiration/almond-blossoms-painting-by-vincent-van-gogh-a-rare-desolate-bloom-frozen-in-time/, 30.10.2016

Vangoghmuseum.nl. (2016). Beacon for Modern Art. [online] Loetud, https://www.vangoghmuseum.nl/en/stories/beacon-for-modern-art#15, 30.10.2016

Van Gogh muuseumi kodulehekülg (2016).  Loetud: http://lh6.ggpht.com/KmJoxrW1kTvgC5oTdrFHoHLE6WzAp4X9x49z2VObHvflLh2HWQqQfQDuRVEKr5FDfSgtbVmvMm4QHIQPHVennvsXIq7jiznA8iCJvZ1Arw=s3840, 30.10.2016

Vangoghmuseum.nl. (2016). Van Gogh’s Life, 1853–1890 - Van Gogh Museum. Loetud: https://www.vangoghmuseum.nl/en/vincents-life-and-work/van-goghs-life-1853-1890, 30.10.2016

NGA (2016). The Van Gogh Museum. [online] Loetud: https://www.nga.gov/exhibitions/vgmsm.shtm, 30.10.2016

Eesti Draamateater - juugendarhitektuur Tallinnas

Eesti Draamateater - juugendarhitektuur Tallinnas

Eesti Draamateatri hoone asub kohe Tallinna Reaalkooli lähedal aadressil Pärnu maantee 5. Draamateater on vanim Eestis säilinud teatrihoone (valmimisaasta 1910). Maja arhitektid on  Aleksei Bubõr (1876-1919) ja Nikolai Vassiljev (1875-1941).

Teatriekspert H. Seeling tõi Bubõri ja Vassiljevi projekti juures välja head ruumiplaneeringut, mis on ka üks juugendstiili tunnustest. Teatri kõik fassaadid on juugendile omaselt eriilmelised ja väljendusrikkalt plastilised. Liigendatus hoonel demonstreerib "seest väljapoole" projekteerimist. Krohvitud katuse- frontoone ääristab diskreetne ornament, esifassaadi kolmikakna kompositsiooni täiendavad figuraalreljeefid, mis on juugendstiili tunnuseks.

 

Pilt 1. Mina ja Eesti Draamateater

Kasutatud materjalid:

http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/07/juuli_t01.pdf, loetud 18.09.2016

http://www.draamateater.ee/teekond-ajaloolistesse-teatrimajadesse, loetud 18.09.2016