Kumu

 Kumu

Pilt 1. Erakogu. Taanlane Nancy näitusel Vaikus on kuldne.

12. septembri hommikul külastasin Eesti Kunstimuuseumi - Kumu. Käisin seal koos taanlastega, kes meil külas olid, ja nende hostidega. See oligi põhjus, miks sinna sattusin ja just seda muuseumi külastasin. Nagu Kumule tavaks, on seal üleval püsinäitus ja vahelduvad näitused. Seega jõudsime kiiresti visata pilgu peale 4. korrusel asuvale näitusele Vaikus on kuldne. Ilmar Laaban ja eksperimendid helis ning keeles   Kolmandal korrusel asuv Varamu täidab varasem eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Seega leiab sealt nii Kristjan Raua, Konrad Mäe ja teiste kunstnike töid. Muidugi ei puudu sealt Johann Köleri meistriteosed. Köler on nimelt esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. 

Pilt 2 Erakogu. Pildil Johann, Lauritz ja Magnus 4. korruse saalis

 August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja. Juba 25-aastasena kolis ta Saksamaale. Tema elu möödus veel Peterburis, Münchenis ja Berliinis, Roomas.

  Neljandal korrusel on 20. sajandi teise poole eesti kunsti päralt. Sel korrusel on mitmeid eriilmelisi ülesandeid. Vaatluse alla võetakse nõukogude riigi ja kunsti vahekorrad, kõige ilmekamalt kõneleb neist sõjajärgse sotsialistliku realismi väljapanek 

 Kumu püsiekspositsiooni olen külastanud mitu korda, kuid alati jääb midagi uut silma. Seekord jäid eriti silma just skulptuurid. Näitus kui tervik on väga varieeruv nii teoste kui ka emotsioonide poolest. Neid on täiesti seinast seina. Kuid lemmik saaliks oli seekord Köleri saal, kus keskel asusid Weizenbergi skulptuurid.
  Ruumis oli väga rahulik ning kerge emotsioon... esmapilgul.  Natukene süvenedes märkad, et näiteks võib ühel rõõmsal ja pontsakal beebil olla käes vikat või karikas veiniga. Sellepärast valisngi analüüsitavaks teoseks  August Weizenbergi marmorist skulptuuri ”Suvi”. Teost hakkas Weizenberg  valmistama aasta pärast ema surma. Tol ajal elas ta Viinis, kuid 1880. aastal käis ta ka Tartus õdedel külas ning tõenäoliselt kohtus siis Kretzwaldiga, kes elas juba Tartus. Loomingukarjääris  asub teos “Suvi”  üpris keskel. Juba olid tulnud äramärkimised Pariisi maailmanäitusel ja Chicago maailmanäitusel.

Pilt 3. Erakogu. August Weizenberg "Suvi"

Esimene reaktsioon oli teose juures selline, et ei pannudki seda tähele. Olin süvenenud Köleri maalidesse. Kuid ruumist väljudes jäi see teos meile Anderiga silma. On ju ikka väga konflikti tekitav, kui näed kuju lapsest, kellel on sirp käes. Seega asubki teose fookus minu jaoks sirbil. Teos pani mind mõtlema elu ebaõiglusest ja paratamatusest. Ei saa ju süüdistada last, et tal sirp on käes, kuid ometi see nii on. Ja kas tegelikult juba nii pisikesen on määratud, kes temast saab?! See ongi minu jaoks teose peateema.

 Sirpi nähes tekib muidugi seos kommunismiga. On see ju üks kommunistlike parteide sümboleist, mis algselt tähistas küll tööliskalassi ja talurahva liitu.

 Teose pealkiri on “Suvi”. Seega on see väga neutraalne (nagu ka teose värv). Sümboliseeribki just vilja valmimist ja muid suviseid “sündmusi”. 

Kuna tegemist on skulptuuriga, siis on teos väga seotud ruumiga. Teos asus ruumis üpris keskel. Seintel ümbritsevad teda Köleri maalid. Lähedal asus ka teisi skulptuure. Varju ja valgusega polnud ka mängitud. Lihtsuses peitubki võlu!

Allikad:

August Weizenberg https://et.wikipedia.org/wiki/August_Weizenberg Loetud: 17.09.2015
Johann Köler https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Köler#Looming Loetud: 17.09.2015